laupäev, 3. märts 2012

Bratanõ

Niisiis „Bratanõ“.
Misse ka miskit ka ei tähendaks.
Algus on paljulubav.
Punklaadne uimane viis köitis mu meeli, kui algustiitrid silme ees üle lina jooksid. Tunnusmeloodia kui selline. Nagu hiljem tuvastasin, oli antud heliteose nimi „Bratok“ või „Totška“, mille esitajaks on grupp nimega Tšaif, mida võib tõlgendada kui Teef.


Tegu on suht ära leierdet lääne stiilis stooriga – noored naiivsed modellihakatised...
Noh teate küll, pahad on inimkaubitsejad, ja nende vastasteks on head võitlejad, antud loos erudessantväelased. Lugu ise hakkab dessantväelaste päeval peale, kus kolm sõpra kokku saivad ja metsa jooma läksivad. Igal juhul oli neid koos algul kolm, siis hiljem lisandus neljas – Chuck Norrise näojoontega mees. Makar, kes algul on bandiitide teenistuses, ja kes hiljem kandvat osa selles seriaalis kannabki. Muidugimõista heade poolel.
Äraostetud miilits pole uudis nagu ka tasakaaluka dessantniku äiapapa, kes sõbrustab nende kurjategijatega. Või äiapapa ongi kogu krempli ülemus? Makari ülemus, kes töötab kuskil võmmeris, on samuti korrupteerunud...
Tapmisi ja muud tagaajamisi on üksjagu.
Samuti infohankimise viise relvade näol.
Mida kõrgemal istub mingi jubin, seda inteligentsemalt ta "bisnist" ajab.
Ahjaa, üks plikake pääseb lõbumajast minema ja saab oma vanematega kottu minna, aga ülejäänud peavad pakkuma ühtekomateist.
Muide, Bratanõ2 nagu muusikapalas reklaamitakse, mul pole.

8 seeriat ja 360 minutit - on pressitud ühele ainsale platele, kusjuures kahepoolselt (4 seeriat ühel ja teine neli teisel pool).
Leidse vanusepiirangu, misse saksmannide keeli kah kirjas, et alla 16 aastastele ei soovitata.